Arktilised krevetid

 

SÜVAMEREGARNEELID -  Põhjala merede imeline and

Pandalus borealis, arktiline e. jäämere krevett. Tuntud nimede all „northern shrimp“, „red deepwater shrimp“, „Северная креветка

 

Maitsvaid, toitvaid, saaste- ja lisaainetevabasid süvameregarneele püütakse Labradori poolsaare ja Norra ranniku vahele jäävatest kargetest puhastest vetest. Kaugeimad püügikohad ulatuvad Põhja-Jäämerel igijää piirini.

 

Elukeskkond

Põhjala merede ökoloogiline puhtus on harvaesinev ja pakutavad elamistingimused elitaarsed:

http://en.wikipedia.org/wiki/Arctic_Ocean#mediaviewer/File:2007_Arctic_Sea_Ice.jpg 

Meri on puhas: Regiooni merevesi on väga puhas, sest puuduvad saasteallikad ja ei ole ka suubuvaid jõgesid. Golfi hoovusega kaasaliikuv saast Euroopasse ei jõua, sest vajub põhja juba Ameerika rannikuvetes.

Meri on külm (+1...+6 C): Külm elukeskkond aeglustab organismide kasvu ja pikendab aktiivset toitumisperiood 2 kuni 4 aastat. Seeläbi söövad krevetid rohkem ning organismis saavutatakse harvaesinev toitaineterohkus, mis lubab süvameregarneelidel hiilata oma kõrge tarbimisväärtusega. 

Meri on hapniku- ja toitainerikas: Hapnikurikas vesi soodutab elustiku kasvu. Oma aja äraelanud, surnud isendite kehad vajuvad põhjakihtidesse, kuhu koguneb rikkalik poollagunenud toitainete  reserv. Regioonis valitsevate samasuunalisete tuulte, Golfi hoovuse ja jää sulamisega kaasnev merevee vertikaalne ringlus (upwelling) tõstab toitainete massi ookeani alumistest kihtidest uuesti üles, rikastab oluliselt vee-elanike tavapärast toidulauda ja on krevettidele kergesti kättesaadav.

Sellises ainulaadses keskkonnas, 400-700 m sügavusel,  hõljuvad suurte parvedena väärtuslikud väikesed vähilised - süvameregarneelid.

 

 

Krevetivarud

Süvameregarneelide varud on hästi majandatud:

-       pidev monitoorimine ja säästlik püügiprotsess on aidanud vältida ülepüüki;

-       kiire  esmatöötlus ei luba väljapüütud saagil rikneda ja tagab krevettide kõrge kvaliteedi kogu säilitusperioodi vältel;

-       teekond tootjalt tarbijani on hästijälgitav ja välistab ebaseaduslikult püütud krevettide müügi.

 

Esmane töötlus

Süvameregarneelide esmane töötlemine toimub merel, kohe pärast pardale tõstmist. 1 tunni jooksul  pärast väljapüüki krevetid keedetakse, siis lisatakse tootele söögisoola (lõplik soolasisaldus 1,5 – 2%) ja sügavkülmutatakse. Värskelt püütud krevettide kiire keetmine säilitab nende hea maitse ja puhta värvi. Väike kogus söögisoola on ainuke lisatav säilitusaine kogu tootmisprotsessi käigus. Värkselt keedetud ja õrnsoolatud krevettide kiire külmutamine kaitseb neid edaspidise riknemise eest.

Täiendav töötlus

Täiendav töötlemine, pakendamine jms. toimub kaldatehastes, mille tehnoloogia ei näe ette konservantide, säilitus- ja värvainete ega antioksüdantide kasutamist. Koorimata sügavkülmutatud keedetud krevetid pakitakse ja saadetakse müüki. Kooritud keedetud sügavkülmutatud kreveti liha  kaetakse jääkoorikuga (glasuuritakse). Glasuurimine kaitseb mahlast krevetiliha edasise kuivamise eest. Pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse kahekordset glasuurimist, mis lisab kreveti kaalule ca 20%. Krevette ümbritseva jää osakaal on fikseeritud olulise informatsioonina toote etiketil.

Ettevaatust - esineb ka kavalpäid, kes üritavad toodete glasuurisisaldust varjata ja teenida kerget raha külmutatud vee müügist. Ärge nende kaupa ostke, las nad söövad selle ise ära. 

 

Krevetid meie toidulaual

Süvameregarneelid kasvavad 6 -10 cm pikkuseks. Keedetud, sügavkülmutatud/sulatatud  kreveti lihasisaldus on 30– 35% (toore süvameregarneeli kaalust moodustab liha 45%). Võrreldes troopiliste hiidkrevettidega on süvameregarneeli liha tihedam, mahlasem ja pringim. Mitmekihiline magusa varjundiga maitse meenutab austreid. Kui krevettide hind sõltub krevettide mõõdust - suuremad on kallimad, siis toote maitseomadusi ja toiteväärtust kreveti suurus ei mõjuta.

 

Peab arvestama, et poes müüdavad krevetid on eelküpsetatud ja sialdavad 1,5-2% soola. Enne sööki ärge kuumutage (praadige, keetke) neid üle 1minuti,  sest liigne kuumus muudab nende õrna liha kummitaoliseks - tihkeks, kuivaks ja maitsetuks. Tervete, koorimata krevettide söömine on seltskondlik tegevus. Nende koorimine võib esmapilgul tunduda tülikas, aga mahlane õrn liha kompenseerib ajakao ja näppude määrimise.

 

Kooritud krevettidest söögi tegemine on lihtne. Ülessulatatud krevetid on söömiseks valmis.

Proovige neid:

1.     Paljalt, ilma lisanditeta snäkkide asemel. Pakkuge kindlasti ka lastele.

2.     Lisandina erinevates külmsalatites.

3.     Põhikomponendina külmsalatites . Näiteks krevetid, hernes, majonees ja mädarõigas, vt. https://toidutegu.wordpress.com/2008/09/05/krevetisalat/

4.     Lisandna suppides ja pastades. Lisage sulatatud ja nõrutatud krevetid alles vahetult enne toidu valmimist/serveerimist.

5.      Pizza katteks, pirukate sisse.

6.       jne, jne

 

Krevettides sisalduvad toitained

Süvameregarneelides sisalduvad toitained moodustavad hästitasakaalustatud  kompleksi  ja on inimestele kergesti ja kadudeta omastatavad.

 

Allikas: Coldwater Prawns Production AS

 

 

28.02.2015.a.